guter Zustand, geringe Gebrauchs- und Alterungsspuren: Einband etwas beschabt und abgenutzt sowie leicht verschmutzt - Seiten sauber und ordentlich, Eesti geoloogia bibliograafia ülesandeks on koondada kogu vaba-riigi territooriumi geoloogiat käsitlev kirjandus bibliograafiliseks teatmeteoseks, mis oleks abiraamatuks meie ala geoloogia küsimuste kohta kirjandusallikate hankimisel ja kasutamisel. Teiseks peaks käesolev bibliograafia olema illustratsiooniks Eesti NSV „territooriumi geoloogilise uurimise ajaloole ja ka kultunriloole, kuivõrd ta näitab Eesti geoloogia uurimise süvenem1st, ja mitmekesistumist, geoloogi-liste teadmiste levikut rahva hulgas. Samuti võimaldab bibliograafia saada ülevaadet meie geoloogiat uurinud asutustest ja üksikisikutest ning paljudest teistest küsimustest. Nende ülesannete täitmiseks on käesolevasse töösse koondatud bibliograafilised andmed võimalikult kõigi Eesti geoloogiat käsitlevate kirjutiste kohta alates 1678. aastal ilmunud J. Herbiniuse disser-tatsioonist kuni viimaste, 1959. aastal ilmunud töödeni. Materjali koondamine ja bibliograafiline kirjeldamine toimus TA Keskraamatukogu bibliograafia osakonna töötajate poolt (E. Maier, L. Liblik), kuna materjali valik ja liigitamine teostati ENSV TA Geoloogia Instituudis (K. Orviku, D. Kaljo, R. Männil). Materjali bibliograafilise kirjeldamise printsübid on esitatud alljärgnevas kasutamisjuhises. Materjali valikul püüti koondada bibliograafiasse mitte ainult kõik Eesti geoloogiat käsitlevad teosed, vaid ka kaudselt seda ala puudutavad tööd, kui neis leidub geoloogidele vajalikke andmeid. Vümaste osas on käesolev bibliograafia suhteliselt vähem täielik. Lügitamisel lähtuti Eesti geoloogias ajalooliselt väljakujunenud peasuundadest, mistõttu ei ole eraldatud Eestis vähem väljaarenenud geoloogiaharude töid. Näiteks kirjutised aluspõhja litoloogia ja tektoonika alalt, mida meie kirjanduses on ainult üksikuid, on esitatud koos teistega lügis «alus, põhja geoloogia». Seetõttu on kogu bibliograafia jaotatud peale paleon, toloogia, maavarade, iildosa, kroonika ja personaalia ainult kaheks suureks liigiks — aluspõhja geoloogia ja kvaternaargeoloogia, millistesse on koondatud kõik vastavasse ainevalda kuuluvad tööd ilma neid üksikasjaüsemalt liigitamata. Säärane mõnevõrra üldistatud liigitus on vajalik Eesti NSV oludes bibliograafia kasutamise hõlbustamiseks, sest väga paljud meie geoloogilised tööd on kompleksse iseloomuga, haarates laia küsimuste ringi. Samal põhjusel on ka mõned tööd antud paralleelselt mitmes lügis. Käesolev bibliograafia on esimene ulatuslikum sellelaadne katse ja seetõttu on selles veel palju lünki. Kahtlemata tuleb Eestit puudutava geoloogilise kirjanduse bibliografeerimist edaspidi jätkata, et tulevikus juba välja anda igati ammendav teatmeteos. - Sissejuhatus - Koostajailt - Eesti geoloogia bibliograafia - Aluspõhja geoloogia - Kvaternaar geoloogia - Paleontoloogia - Maavarad ja hüdroloogia - Üldosa - Kroonika - Personaalia - Kasutatud kirjandust - Kasutatud lühendeid - Alfabeetiline nimede register, Leinen, ca. 14 x 21, 174 Seiten mit 4 Bildtafeln